"Hooandja" blog

Sinine värv on otsas. Aga kaadreid on küllaga.


 

"Mis luuletused need niisugused on!" torises üle 80-aastane vanadaam, kellele Marge vastilmunud luuletustega raamat "Sinine värv on otsas" lehitsemiseks kätte juhtus. "Pole siin ei riime, ei ühtki kirjavahemärki..."

Jah, kes tavapärase ristriimilise luulerütmiga harjunud, sel ehk tekitavadki Marge luuletused veidi vastukarva mõtteid. Sest Marge luulekeel on eriline. Nii eriline, et kirjavahemärgid sellesse maailma kuuluma ei peagi. Olemas on tegelikult ka riimid – need ilmutavad end tasapisi ja tasahilju ja neile, kes on valmis kuulama.

piinlik öelda et
proovisin pihku püüda
soojust ja lõhnu
ah mind kohmakat
peo sees vaid ajajooned
kas sul on kiire
eks lippa siis õhtusse

kohtume
vaata
taevas on tihastest lennusooned
 


 

Sinise värvi raamatut on nimetatud käekotiraamatuks, mis mõeldud nagu kogu aeg kaasaskandmiseks. Et siis mõnel hetkel mõni lehekülg lahti keerata ja mõni parasjagu iseendaga korreleeruv koht ära näha ja tunda. Justnimelt nii, sest Marge on kaadrilooja. Oma omamoodi moel tekitab ta lugeja silma ette väga detailse pildi kohast ja ajast; taaselustab emotsioone, mõttevirvendusi ja tundepuhanguid, mis tekitavad kriipimiseni selget äranägemist ja äratundmist. Eufooriat ühe hetke kohalejõudmisest, mässumeelsust ja tahtmist möllata ja tormata ja reegleid rikkuda teisel hetkel, järsku eikuskilt ja eimillestki tekkivat ja üdini enda alla matvat tänulikkuselaine järgmisel... vahepeale rahulikku mõtlikkust ja tabamatut igatsust ise-ka-ei-tea kelle või mille järele... need tirivad keerisena enda sisse, hõlmavad meeled ja mõtted ning vajavad aega, et seedinuks saada. Sestap ehk saakski ühekorraga lugedes nagu natuke liiga palju korraga läbi näha ja läbi tunda. Sest ilma ühele loole piisavalt aega ja mõttekujutelmi pühendamata tundub asi seletamatult ülekohtune. Mis kokkuvõtvalt tähendab, et "Sinine värv on otsas" ongi mitte luuleraamat vaid luuletustega raamat ja üks ütlemata hea raamat seejuures.

kui ma kannaksin üleni valget
ei
mitte päris valget
ikka sellist
natuke määrdunud tooniga
mitte nii korralikku
tärgeldatud
sirget
valget
niisiis
kui ma kannaksin üleni heledat
ma tõuseks juba varahommikul
ja istuks sisse ekstra mõned kortsud
sellised juhuslikud
ja teeksin sabasse sõlme
lihtsalt et meeles pidada
ära ole nii neetult korralik
maailmas
on nii palju värve
 


 

Enamus Marge luuletusi on sündinud tõestijuhtunud juhtumisest – olukorrast kuskil ja kellegiga, mõne tuttava juhuslikult pillatud lausekesest või teistest sõltumatult iseendaga toimunust. Sestap on üsna reaalne võimalus, et Margega kokku juhtudes võib saada laulu sisse pandud. Mis on ka igati tervitatav – Marge poolt loodud kaadris peakangelane olla on eriline ja au!

tõesti
kas me oleme nüüd nii vanad
et
pange vaiksemaks
PANGE VAIKSEMAKS
tõesti
kas me olemegi unustanud
et las minna
las minna läbi pori
las minna see viimane
pange vaiksemaks
kurat küll kas ei saa
tõesti
kas me oleme nüüd nii kohutavalt vanad
et peas taob ainult
PANGE VAIKSEMAKS
ma ei kuule midagi

ja taevas olgu ise tänatud
et keegi veel
suudab öelda
mitte mingil juhul
see on rock´n´roll


 

Ja kui hoolega näha, siis on täitsa olemas ka kirjavahemärgid. Ja muideks ka sinine värv.

Marge Pärnitsa luuletustega raamatu "Sinine värv on otsas" soe ja südamilik esitlus toimus Tallinnas 22. novembril Meistrite Hoovis paiknevas Hiiupitsi käsitöösalongis. Tartlaste raamatupidu on veel tulemas – 3.detsembril kl 18 Barlova baaris.

Raamat valmis Tartu Kultuurkapitali ja Hooandja kampaania toel. Aitäh, head hooandjad!