Ajaloolise puidust päästepaadi ehitamineKasutaja  Toila Vabatahtlik Merepääste projekt kategoorias Disain

Mängi videot

MTÜ Toila Merepääste alustab 2013. aasta kevadel ajaloolise puidust päästepaadi ehitamisega, mis olid Eesti rannikuvetes kasutusel 19. sajandi alguses. Puidust päästepaate kasutati nii suurte laevade päästepaatidena kui eraldiseisvalt rannikuvete päästejaamades. Tänapäeval teadaolevalt Eestis ühtegi sellelaadset päästepaati säilinud ei ole.

Päästepaadi ehitamise idee sündis koostöös Raudlaeva Maja MTÜ`ga, kellega üheskoos vaimustuti Soomelahe idarannikul asunudrannikupäästejaamade ajalugu uurides ning mille loomulikuks jätkuks ühe identse päästepaadi ehitamine on. Üheks projekti ideeks on ka Ida-Virumaa rannikuala meresõidutraditsioonidest rääkimine ja nende taaselustamine. Projekti kogumaksumus on väga suur, millest enamik on aga juba garantiiga kaetud. Puuduolev 6 400,00 eurot on see, mida soovime Hooandja kaasabil koguda. Täna planeeritud kogumaksumus ei sisalda purjeid jm vidinaid, kuid eesmärgist suurema summa kogumisel on meil võimalus ka nende osade paigaldamisega arvestada.
Valmiv ajalooline puidust päästepaat leiab aktiivset kasutust laste erinevate merealaste õppeprogrammide läbiviimisel ning meresõiduteenuse pakkumisel. Toila sadamast 20 minutilise meresõidu kaugusel asub Päite pank, mis on üks Eesti võimsamaid vaateid merelt ja mida saab valmiva päästepaadiga huvilisi vaatama viia. Päästepaadi funktsiooniks nii oma ajaloolisel aerude ja purjede puitpaadi kujul kui tänapäevase mehaanilise ajamiga kinnise päästepaadi kujul, on inimeste päästmine hukkumisohus laevalt või muust ohtlikust olukorrast. Seetõttu, on tema peamiseks erisuseks võrreldes tavapaadiga tema uppumatus ja sobivus sõiduks mistahes ilmaga. Paadi uppumatu tehniline lahendus on pärit 1784. aastast (l.Lukin). Nimelt Norra puitpaati kasutades paigaldati paadi vööri, päraosasse ja keskele – hiljem kogu parraste pikkuselt – õhukastid, samuti välisäärtele purjeriidega kaetud korkvöö. Selle tulemusena ei uppunud paat enam isegi vesilastis olles ja paadis istujate pea jäi veepiirist alati kõrgemale.
Eesti rannapäästejaamades kasutati peamiselt 6-aerulist peakboati, kuid ka suuremaid, 10-aerulisi puitpaate ja kergemaid plekkpaate. Paadid olid ehitatud tammest või hiljem männist, ja olid põhjalikult varustatud. Tuntuimad kirde- ja põhjaranniku päästejaamad asusid Narva-Jõesuus, Kundas, Letipea neemel, Pärispeal, Jumindas, Pranglil ja Naissaarel, samuti Tallinna kala- ja vanasadamas. Ajalooliselt on teadaolevalt esimene päästejaam asutatud Rootsi kuninganna Kristiina poolt 1646 ja sama tegevus taastati Vene tsaari Peeter I
dekreediga 1718, ning ametlik Tsaari-Venemaa ametlik päästeteenistus rajati 1859. aastal. Päästepaatidele ja -jaamadele toetuv päästeteenistus säilus väikeste muudatustega sel kujul 1940. aastani ja tema tegevust juhtis Mereasjanduse Peavalitsus. 1941. aastaks oli päästeteenistuse tegevus lõpetatud.
 
Hea hooandja, ilma Sinu kaasabita ei ole meil võimalik seda kõike teha. Kui Sulle tundub, et ahh... see paadiehitus ei puutu üldse minusse ja pealegi ei ole mul merega mingit sidet, siis tea, et Eesti on mereriik ja olgugi, et vahepealne režiim on vähemalt Soome lahe idarannikul igasuguse merelise aktiivsuse ära rikkunud, on traditsioonide hoidmine endiselt oluline ka meie järeltulijate mõistes. Leia endale jõukohane toetusaste ning räägi meist ka oma sõpradele!
 
Sind juba ette tänades
 
 
Mehis Luus
juhatuse liige
MTÜ Toila Merepääste
 
Lisainfo:
MTÜ Toila Merepääste koduleht: http://toilamerepaaste.weebly.com
Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste: http://www.vomare.ee
Pildigalerii Toila vabatahtlike merepäästjate tegevusest: http://picasaweb.google.com/merepaaste

 

  • 147 hooandjat
  • 7048€kogutud 6400€ eesmärgist

Edukas projekt

See projekt kogus toetuse 04.Jun.2013

Sarnased projektid

Eestist pärit VANPRE Moebränd Riia Moenädalale

  • 18%kogutud
  • 355€toetatud
  • 8 päeva veel