Kogumik „Kihelkondlikud kihelused“ sisaldab valiku artikleid (106) Eesti vanemast ajakirjandusest ajavahemikust 1867-1944. Nimetatud kolmveerandsajandisse mahub eestlaste iseteadvuse tõus ja selle kulmineerumine oma riigiks ning isesesivuse kaotus teise ilmasõja keerises.
Raamatus on esindatud üks artikkel igast Eesti kirikukihelkonnast (19. saj alguse seisuga). Erandiks on Kihnu saar ja Setumaa, mis pole eraldi kihelkonnad aga mida ma ei raatsinud kogumikust ka välja jätta. Lugude valikul oli sihiks teemade paljusus - et raamat saaks kirev nagu Kört-Pärtli särk.
Vanim artikkel on ajast, mil „Õ“ tähte veel ei kasutatud ja räägib sellest kuidas „Mamma Emmajöggi nattuke pahhur olnud ja ülle omma sängiserva välja tulnud linna rahvast vatama“. „Värskeimaks“ looks on pikem kiri Kolga-Jaanist 1944. a suvel, kuhu piltlikult kostub II maailmasõja lahingumüra, mis peatab Eesti iseseisvuse pooleks sajandiks.
Sinna vahele mahub hulk värvikaid lugusid Eesti erinevate piirkondade elu-olust, tuntud ja vähemtuntud inimestest - mis on „Mehkamaa“?, kuidas Käinas naftat leiti?, milline oli Rummu Jüri poisiksena?, kuidas pühitseti „Kevadest“ tuntud köster Julk-Jüri prototüübi A. G. Nieländeri juubelit? jne, lisaks kirev mosaiik kummalistest, naljakatest, suisa uskumatutest lugudest. Proportsionaalselt rohkem artikleid kuulub religioonivaldkonda, sest erinevaid usuliikumisi ja prohveteid on siinmail hulganisti olnud, erit Läänemaal.
Suurepäraste illustratsioonide autor on noor ja andekas Viljandi kunstnik Kadi Sink.
Sinult saadava toetuse kulutan raamatu trükikuludeks. Kingituseks Sulle on mõistagi suur TÄNU ja raamat ise, mis on igati sobiv lahendus peagi saabuvale jõulukingi „murele“.
Olgu käesolev raamat väike sünnipäevakink Eestile tema juubeliks aga eelkõige kummardus siinsele maale ja rahvale, kes vaatamata ajaloo keerdkäikudele on asustanud Läänemere idakallast vähemalt kümmekond aastatuhandet ja teeb seda loodetavasti edaspidigi.
