Размещен 12.12.22
Lumesuhkrused mudilaskäpad,
porgandpunane karvapall
puuoksal hoogu lõbusalt võtab
lumme hüppamaks metsa all.
Rebasekutsikas rõõmsalt lustib,
oksi pureb ja sikutab lumes.
Sõpru vallatult mängima puksib
kaasahaaravas lõbususes.
Lumejälgede tohuvapohu,
metsloomade häälte virvarr,
rõõmurõkkeid ei heiduta kahu
koos loomade lume-uperpall.
Размещен 12.12.22
Hundipoiss ei saanud aru,
kuis kõhu täis saab marjast karu,
kuis olla saab veel nõnda, et
lihast paremaks peab mõmmik mett.
Ta vaatas pruuni mesikäppa,
kas tõesti ei jää kõhuhätta,
kui süüa seemneid, marju, mett
ja juua peale lihtsalt vett.
Mõmmik ajas suus siis prunti,
ta ei mõistnud väikest hunti.
Vaata mind, mu uhket keha,
just selle söögiga saab teha
nii, et välja näen ma nõnda maru,
ehtne metsavõim, pruunkaru.
Размещен 12.12.22
Aitäh, armsad toetajad!
Natuke veel ja raamat võibki sündida!
Saadan teile ühe lustaka luuletuse nautimiseks:
Jänkujussil jonnituju,
mitte miski tal ei suju.
Torin siin ja virin seal,
kuuse all ja kännu peal.
Oravake vaatab, uurib,
miskit käbidesse puurib,
jänkule need kukutab,
ise juurde selgitab:
Vaata sõber käbisid,
nad sulle teevad nägusid,
nad sinu sõnumite peegliks,
kas sulle nende nägu meeldiks?
Jänkujuss, see vaatas käbi,
see, mis sealt ta vastu nägi,
pani teda naeratama,
jonni hoopis unustama.
Mis põnevat küll oli seal?
Kas sina tead?
Размещен 12.12.22
Aitäh, armsad toetajad!
Natuke veel ja raamat võibki sündida!
Saadan teile ühe lustaka luuletuse nautimiseks:
Jänkujussil jonnituju,
mitte miski tal ei suju.
Torin siin ja virin seal,
kuuse all ja kännu peal.
Oravake vaatab, uurib,
miskit käbidesse puurib,
jänkule need kukutab,
ise juurde selgitab:
Vaata sõber käbisid,
nad sulle teevad nägusid,
nad sinu sõnumite peegliks,
kas sulle nende nägu meeldiks?
Jänkujuss, see vaatas käbi,
see, mis sealt ta vastu nägi,
pani teda naeratama,
jonni hoopis unustama.
Mis põnevat küll oli seal?
Kas sina tead?
