Ühisrahastusplatvorm, kus head ideed leiavad toetuse

Me oleme juba poolel teel! Meie tänu toetuse eest on üüratu!

Мы уже на пол пути! Наша благодарность безгранична! 

We are halfway there! Our gratitude is enormous!
 

Häid hooandjaid mahub rohkem ühte projekti!

Suur, suur aitäh hooandjatele, tänu kellele oleme saavutanud nii ruttu projekti eesmärgi! Kuid see ei ole veel lõpp, sest pool projekti ajalisest kestvusest on alles. Kindlasti mahub häid hooandjaid rohkem ühte projekti. Kui sulle lähevad hinge meie loomade lood ja sa soovid, et järgmisel aastal vaataks nende tegelaste silmad vastu sinu laua- või seinakalendrist, siis vali endale sobiv kingitus ning kalender jõuab sinuni juba novembris.

Kui kevad saabub

Olete kindlasti kuulnud väljendit – kräunuvad nagu märtsikassid. Kevade saabumisega pannakse alus meie keeli nn kassipoegade hooajale. Nii valisimegi märtsi pildiks punase kassipoja, kes oli väike ja äbarik, kui ta leiti. Kassipoeg toimetati Viljandi loomade varjupaika, kus teda hoiti ja poputati seni kuni temast kasvas vahva punane karvapall Pipi. Ta sai kõik vajalikud protseduurid ja oligi valmis minema oma päris koju. Ei selline nunnuke kauaks varjupaika jää ja Pipi sai uude koju. Varjupaiga päevad kulusid suuremaks ja tugevamaks kasvamise peale ja neid sai kokku 64.

Pipi saatusekaaslasi ehk väikeseid kassipoegi, kes on siia ilma sündinud inimese tehtud või tegemata valikute pärast, võib leida kõikidest meie varjupaikadest.

Kas Mister X? Ei, hoopis Max.

Kalendri veebruari pildilt vaatab meile vastu sõbralik Max. No muidugi Maxiks sai ta alles varjupaigas. Läänemaa loomade varjupaika sattudes oli ta alguses Mister X, sest kiipi tal ei olnud, kodu tal ei olnud ja mitte keegi teda ei otsinud ega tundnud temast puudust. Varjupaigas sai Max iga päev oma jalutuskäigu ja pikad paid ning tegime tööd selle nimel, et talle uus kodu otsida. Nüüd siis ongi Maxil uus identiteet, uus kodu ja elu on lill. Koeral on tore olla oma pere kõige suurem sõber. Max viibis varjupaigas 40 päeva.

Veebruar on meie sünnipäevakuu - Varjupaikade MTÜ-l täitub 12. tegevusaasta.

Ketu lugu ... Iga kuu kalendris jutustab loo looma kohta, kes on pildil.
Aasta algab Ketu pildiga jaanuarikuus. Ketu on ühe aastane koer, kes toimetati Võru varjupaika politsei väljakutse peale. Probleemid peres olid võtnud sellised mõõtmed, et koera ei saanud oma koju jätta. Oli aru saada, saatus ei olnud Ketut hellitanud. Alguses oli koer väga ebakindel, kuid ajapikku õppis selgeks usalduse ja käitumisnormid. Ta on väga tubli, energiline ja tugeva õpitahtega koer. Tänu heale iseloomule ja usaldavale pilgule leidis Ketu endale uued inimesed, kes hoolivad temast. Uus kodu on väga koerasõbralik ja pererahvas teadlik koera kasvatusest.
Enne uude koju saamist veetis Ketu varjupaigas 74 päeva.

Saage tuttavaks - kaanetüdruk Ants!

Emane kass Ants sattus Viljandi loomade varjupaika omaniku raske haiguse tõttu. Omanik teadis kogu aeg, et tal on isane kass ja sellest siis ka selline nimevalik. Väikese vihjena võib lisada, et kui on tegu kolmevärvilise kassiga, siis nemad on reeglina emased. Kui juba Ants, siis olgu Ants - ega nimi kassi riku.
Ants on viieaastane iseloomuga lemmik – väga ilus, aga veidi tujukas. Mõne korra laseb ta ennast silitada ja siis paneb käpaga. Ants on uues kodus ja varjupaigas viibis ta 161 päeva.

Kas teadsid, et keskmiselt ootab varjupaiga loom uut kodu 91 päeva. Sellest 14 päeva eest tasuvad kohalikud omavalitsused ja ülejäänu saab teoks ainult tänu annetajatele.

Hei hei!

Lood on tänaseks kõik salvestatud ja ootavad miksimise-masterdamise järge!

Tõotab tulla väga vahva plaat!

Head hoo takka lükkamist meile kõigile!

Ivi ja Co

Tere!