Bütsantsi-ortodoksi õigeusk on ilmselt vanim Eestisse jõudnud kristluse vorm. Vähesel määral on põlisrahva esindajaid ortodoksi usku ristitud alates 11. sajandist. Uute koguduste ja kirikute rajamist soodustas eestlaste õigeusku massiline siirdumine. 1855. aastal ehitati Ritsikule Mõniste mõisa maale astmeline kaheksatahulise kiivriga kellatorni ja väikese harutorniga piklik nelinurkne palkidest laudvooderdusega kirik. Mõniste-Ritsiku kirik on pühitsetud prohvet Ristija Johannese nimele, kiriku nimepäeva peetakse koguduse poolt igal aastal 24. juunil.