Minu meelest on elu nagu keerdtrepp. See võib viia meid üles või alla või hoida kohapeal ringiratast. Ja see oleneb põhiliselt sellest, kui palju me tahame muutust ja kuivõrd allume gravitatsioonile. Gravitatsiooni all ma mõtlen mugavustsooni, seda, mis hoiab turvalisuse pehmes rüpes.

Mugavustsooni gravitatsioonist lükkab meid välja otsus, muutus, valiku tegemine südame järgi, millegi olulise välja ütlemine või uue õppimine. See on see hetk, mil saame hüpata oma elu juhirooli. Ja see annab elevuse ärgata, isu elada oma päevi ja toob unerahu. Isegi kui valitud tee pole lihtne.