Jaan Kompuse elulooraamatKasutaja  Ignis Fatuus TÜ projekt kategoorias Trükis

Kirjastus Ignis Fatuus eesmärgiks on avaldada väljapaistva seltskonnategelase, köstri, organisti ja kooliõpetaja Jaan Kompuse omakäeline huvitav ja Eesti ajaloo ning kultuuriloo seisukohalt oluline elulugu, mida Jaan Kompus täiendas kõrge vanuseni.

Eluloo käsikiri on hoiul Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis, ent raamatu koostamisel on lisatud Jaan Kompuse eluloole lisaks fotosid ja dokumente teistest arhiividest ja muuseumitest.

Jaan Kompuse lapsepõlv ja kooliaeg ning tööelu esimene periood jääb rahvuslikku ärkamisaega, mis mõjutas oluliselt noore mehe tõekspidamisi ning aitas kaasa eestimeelse tööka inimese kujunemisele.

Oma varajasest lapsepõlvest kirjutab Jaan Kompus nii:

Oma wanemate jutustuse järele olen ma nendele kolm aastat pääle nende paarimineki sündinud. Isa oli minu sündimise aastal 1858 oma wenna Jaagu sulane Uderna mõisa Liiwaku weski pääl, kus minu hingusele läinud lell mölder oli. Sündimise juures oleks mina ema rääkimiste järele surma saanud, sest wanainimene olla lapse nabawarre lahti jätnud, wõi halwasti sidunud ja ma oleks werest tühjaks jooksnud, kui wanaema asja ei oleks märganud. Kui ma kahe aastane olen olnud, on minu wanemad siit ära teisele kohale elama asunud. Lell Jaak olla küll weskit minu isale soovitanud, sest tema wõtnud suurema weski kuhugile mujale, aga isale ei olla weskitöö meeldinud ja ta igatsenud maatükki saada. Isa puutunud oma "walmisolekuga" ja täpipäälsusega mõisa wõimumeestele silma, saanud temale hääsoovlikuks ja annud temale wiletsa metsamaa tükikese tarwitada, mille eest ta mõisale päiwi tegema pidanud.

Sellest kohakesest on minul meeles: nurmed kändlised, nende ääres wõsa, raba, kus külakari käis ja kus alati wesine oli. Hommiku pool küljes oli Uderna mõisa "Tamme niit’“, "Sawihaudu laan”ja edaspidi lõuna poole "Laanehärma" kuusik. läbi Sawihaudu laane wiis haukline ja roopline tee Runtsu kõrtsi ja Liiwaku weski juurde ja säält edasi Pangoti poole. Kohakese ligidal oli wihmastel aegadel weesonn, mis vähe jooksis. Meie püatkoja all oli aga sügaw lomp, kust wesi ära ei kadunud. Selle kohakese nimi oli "Putsaku".

Putsakul elasin mina oma mureta lapsepõlwe ära. Siit liiguwad mitmed mälestused minu hinges.

Aastatel 1869-75 õppis Jaan Kompus Uderna vallakoolis ja Rõngu kihelkonnakoolis.

1875-78 aga Valgas Cimze kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminaris, kus puutus kokku mitmete teiste, hiljem Eesti kultuuriloos silmapaistvaks saanud inimestega.

Aastatel 1878-87 oli noor aktiivne mees õpetajaks Sangaste kihelkonnakoolis, edasi kuni 1919. aastani Rannu kihelkonnakoolis, kus ta teenis ka koolijuhataja ja köstrina. 1919. aastal suundus Jaan Kompus Elvasse, kus oli 1926. aastani kooliõpetaja ning köster.

Lisaks korralikule ja kohusetundlikule tegevusele tööpostil, oli Jaan Kompus ka aktiivne seltskonnategelane.

Ta juhatas Sangaste ja Rannu laulukoori ning orkestrit, esines kõnekoosolekutel ja mängis näidendites. Ta oli Rannu Põllumeeste Seltsi "Emujärv" (1907) ja Rannu piimatalituse üks asutajaid (1910).

Jaan Kompus oli Eesti Kirjameeste Seltsi liige, tehes kaastööd väljaannetele Olevik, Postimees ja Sakala, samuti kohalikele ajalehtedele. Jaan Kompus oli Eesti Kirjanduse Seltsi asutajaliige.

Elvas oli J. Kompus samuti juhtivalt tegev paljudes seltsides. Ta oli üks esimesi, kes tõstatas Elva alevi moodustamise küsimuse, osaledes aktiivselt aleviomavalitsuse organiseerimises ja selle töö korraldamises. Ta kuulus paljudesse alevivolikogude koosseisudesse. 28. juunil 1923. aastal juhatas J. Kompus vanima volikoguliikmena Elva esimese alevivolikogu esimest koosolekut. Olles Elva koguduse rajaja, viidi tema algatusel lõpule Elva kiriku ehitamine.

03. 06.1938. autasustati Jaan Kompust Eesti Punase risti V klassi teenetemärgiga. Esildises Teenetemärkide Komiteele kirjutas haridusminister Aleksander Jaakson: "Jaan Kompus'el on teeneid noorsoo kasvatuse ja seltskondliku isetegevuse edendamise alal. Ta on pikema aja kestvusel asutanud seltskondlikke organisatsioone ja olnud nende juhtivaid tegelasi. Ta on töötanud koolides õppejõuna ja kasvatanud noori Eesti rahvuslikus vaimus. Ta on korraldanud põllumajandusnäitusi ja tegev olnud ühistegelistes asutistes."

Kohusetundlik mees, kes jätkas endale oluliseks saanud tööd ka pensionipõlves, viidi Tartu haiglasse otse Elva kiriku oreli tagant, kus ta suri 7. mail 1940. aastal.

Usume, et Jaan Kompuse eluloo avaldamine aitab kaasa rahvakultuuri püsimisele, tutvustades neid inimesi, kes on kaasa aidanud eesti rahvakultuuri ja eestlaste rahvusliku eneseteadvuse kujunemisele ning eestimeelsuse juurdumisele rahva hulgas.

Hooandjast saadud toetust, mida kogume 10. aprillist 14. maini kasutame raamatu trükkimiseks. Juhul, kui meil õnnestub trükiraha kokku saada, trükime raamatu vahemikus 15. mai kuni 16. juuni ning saadame suure tänuga kingitused meie toetajatele 17. juuni – 23. juuni 2017.

Sarnased projektid

„Väikse printsi“ eriväljaanne

  • 113%kogutud
  • 6789€toetatud
  • 13 päeva veel

Disainkalender 2018

  • 13%kogutud
  • 128€toetatud
  • 8 päeva veel

Eesti läbi 100 silmapaari

  • 26%kogutud
  • 2305€toetatud
  • 47 päeva veel

Roma laste ja fotograaf Annika Haasi raamat „Meie, mustlased“

  • 46%kogutud
  • 2663€toetatud
  • 25 päeva veel

Retseptiraamatu trükkimine

  • 1%kogutud
  • 30€toetatud
  • 33 päeva veel

Kihelkondlikud kihelused

  • 15%kogutud
  • 135€toetatud
  • 15 päeva veel

Luuleraamat „Lammas versus sammal“

  • 129%kogutud
  • 775€toetatud
  • 12 päeva veel

Eluplaneerija SMART Note 2018 – Investeeri iseendasse!

  • 6%kogutud
  • 165€toetatud
  • 4 päeva veel

Ürgne Jahinaine looduses

  • 89%kogutud
  • 571€toetatud
  • 8 päeva veel