Mina olen Hedda Peet, ametilt sisearhitekt, aga viimasel ajal rohkem kirjutan ja kujundan raamatuid, brožüüre, postkaarte, kalendreid, lauamänge.
Üle kümne aasta on mind huvitanud tuletornid, olen üle vaadanud enamuse Eesti tuletornidest ja sellest sai raamat „Minu tuletornid“, mille andis välja kirjastus Koolibri 2010.a. See on pereraamat, aga sobib uurida - lugeda ka täiskasvanutel, sest kasutan hästi palju pilte ja omamoodi kolaažitehnikat. 2011 tegin ja andsin välja lauamängu „Matk mööda tuletorne“, mida mängides õpivad lapsed tundma Eesti tuletorne, saavad teada veidi Eesti väikesaartest ja ka arvutamist harjutada.
Järgmiseks koostasin brožüüri Kihnu tuletornist, kujundasin postkaarte meie tuletornidest, tegin näituse „Kaks päeva Kihnu majakavahina“, mida saab terve oktoobrikuu vaadata Pärnu Raamatukogus ja andsin välja tuletornide kalendri 2014. Viimane tore asi oli Pärnu Tuletorni kohvikusese piltide tegemine. See kõik on Eesti tuletornidest... heddapeet.edicy.co
Mulle meeldib reisida ja reisisihiks olen valinud ikka tuletornid. Loomulikult uurin ma ka kõike muud, mis huvitav ja kena ja just seda maad iseloomustab. Reisidest Itaaliasse ja sealsetesse tuletornidesse, sai valmis raamat „Mammaga Itaalias“. Külastasin Toscanat, Sardiinia ja Elba saari, Napoli ja Amalfi kanti ja Roomat. Raamatu minategelane on sama umbes 10 aastane tüdruk, kelle reisipäeviku vormis Itaalias nähtut kirjeldatakse.
Sisu 104 lk, kõvakaaneline, formaadis A4, täis värvilisi pilte. Sobilik suurtele ja väikestel, pilte uurida ja lugeda.
Rahalist toetust vajan ma raamatu trükkimiseks ja oleksin selle eest väga väga tänulik. Kui ka sina armastad Itaaliat, on sul tore võimalus selles projektis kaasa lüüa. Trükki tahaks asja anda uue aasta alguse - 2014
Katkend raamatust “Mammaga Itaalias“
Õhtul jätsime mutikese, koera ja vorsti ning sõitsime rongiga Civitavecchiasse. Sealses sadamas istusime laevale, sihiks Olbia sadam Sardiinia saarel. Itaallastel on kaks suurt saart: Sitsiilia ja Sardiinia. Sealsamas asub ka Korsika, aga see kuulub prantslastele.
Hommikuks olime saarel, istusime bussi ja algas sõit Sardiinia põhjapoolsesse otsa, Santa Teresa sadamalinnakesse. Buss tiirutas külast külasse. Oli põnev aknast välja vaadata ja mamma juttu kuulata. Just Sardiinia põhjapoolses osas on huvitav loodus. Graniitkivist kaljud, kidur ja okkaline taimestik, mille vahel looklevad jalgrajad. Sardiinias pidavat olema palju lambaid ja kitsi, kasvatatakse linde ja väga tuntud on nende kõva juust Peccorino. Mina ei näinud küll mitte ühtegi lammast ega kitse, juust ei maitsenud mulle ka eriti, pehmed juustud on minu arvates paremad. Veel on saare tuntuks teinud liköör Mirto ja veinid. Graniitkivi on ka oluline ehitusmaterjal ja siin kasvavatest korgitammedest saadakse korki. Mamma uuris kaarti ja pajatas, mina kuulasin, vaatasin aknast välja ja lootsin väga mõnda eeslit näha.
Tänan teid südames., teie toetus on mulle väga oluline.
Hedda Peet
