Eesti

Tasakaalu raamat. Vestlused kogi tarkadegaKasutaja Koosloome Koda MTÜ projekt kategoorias Trükis

Projektist
Kulg 3
Hooandjaid 128

Tere, hea hooandja!

Selle raamatuga kutsume avastusretkele Sind ja kõiki, kes hoolivad sellest, kuidas elu siin planeedil Maa võiks meie kõigi jaoks parimas tasakaalus jätkuda.

Sõna saavad kogide iidsete teadmiste hoidjad, mamo'd, kes paotavad koos autoriga ust meist väga erineva, kuid hästi tervikliku ja elujõulise maailmavaatega inimeste ellu.

Postitatud 20.06.24

Jehhuu! Eesmärgiks seatud summa saigi enne kella kukkumist kokku. Aitäh kõigile toetuse ja kaasaelamise eest! "Tasakaalu raamat. Vestlused kogi tarkadega" võib nüüd ilmuda. Jagame siin tänuks veel üht katkendit raamatust.

Räägib mama Wintukua Kunchanawingumu:

"Olla terve tähendab olla rahus, olla rõõmus, olla kooskõlas oma mõtetega, oma kehaga, olla harmoonias meid ümbritseva territooriumiga. Elu järgib loomulikku seadust. Me ei ela selleks, et elada nii, nagu tahame; elame selleks, et täita ülesannet, mis on jäetud meile, inimestele kui kogukonnale, ja ka igaühele meist eraldi. See on elu. Tervis tähendab hästi elamist. See on sinu keha jaoks parim ravim. Eluteel pole vaja joosta lihtsalt selleks, et joosta. On oluline teada, kuhu me läheme. Meie teame, kuhu me läheme ja miks me seda teeme. Ka siis, kui teame, kuhu me läheme, peame kokku hoidma ja tagasi vaatama, et mõelda läbi, kas liigume õiges suunas."

Postitatud 14.06.24

On põhjust rõõmustada! 100 lahket hooandjat on "Tasakaalu raamatut" juba toetanud ja 80% seatud eesmärgist on koos. Suur tänu! Natuke on veel minna :)! Jagame taas paari katkendit raamatust.

Räägib mama Ramon Gil Barros:

"Looduses pole erisusi, ei head ega halba. On jõudude koosmõju, mida tuleb hoida tasakaalus. Kui üks jõud valitseb teise üle, algab kaos.

Nooremad vennad on oma mälu kaotanud, sellepärast on nad sunnitud seadusi välja mõtlema, ja aina uusi seadusi, üks murrab teise, üks on tähtsam kui teine, need pole kunagi võrdsed. Seda sellepärast, et nooremad vennad töötavad vastukäivate mõtetega. Sellepärast on neil võim teiste üle, aga ka sõjad ja palju haigusi. Iga nende seadus viib selleni, et tuleb teha uusi ja aina uusi seadusi. Sellel pole midagi pistmist kogukondliku mäletamise ega ühise tegutsemisega, mida me looduses näeme. Mälestused ei tohiks olla kusagil kirjas, nende järgi elatakse, iga päev. Kui mälestusi ei järgita, lähevad need kaotsi. Neid ei tehtud selleks, et neid säilitada, vaid selleks, et neid ellu viia ning jagada. Meie jaoks on mälu nagu silmad, mis loodi nägemiseks. Kui me need sulgeme, läheb kõik pimedaks. Ainult neil, kellel on veel elus mälu, teavad, kuhu nad lähevad. Meie mamo’d hoiavad mälestusi elus."

Räägib Arregoces Coronado-Zarabata:

"Tänapäeval on üks suurimaid probleeme see, et me kasutame loodust kahjustavaid tehnoloogiaid. Olen kuulnud, et on laevu, mis sõidavad vee all. Ükski vaal ega delfiin ei asu meie juurde maismaale elama. Miks mitte? Nemad järgivad veel seadusi, mille Ema alguses kehtestas. Kogu keskkonnareostus, maavarade kaevandamine ja hauaröövid toovad kaasa põua ja puuduse. Praegu mõtleme, et see toimub ainult siin, aga see levib üle kogu maailma. Looduskatastroofid on Ema vahend oma tasakaalu taastada. Teistsugused mõtted, Üks Mõte, võib praeguse arengu ümber pöörata. Me hakkame koos Ema aitama, temaga harmooniliselt koostööd tegema, siis aitab ka Ema meid jälle. Mamo’d on kogu praeguse hävingu pärast väga mures. Kliimamuutused on märk Ema vaimsest alatoitmisest. Kui maa on terve, oleme terved ka meie, inimesed."

Postitatud 04.06.24

Üle poole seatud eesmärgist on koos, suur tänu seda põnevat raamatut toetamast! Teatame, et oleme vahepeal tublisti töötanud ja tahame raamatu peagi trükki anda. Tänuks jagame siin paari katkendit, mis hiljuti silma jäid.

Räägib mama Ramon Gil Barros:

"Meie isikliku korra loomine algab juba enne sündi ja kestab surmani. Eriti intensiivne on see neljas eluetapis, mis on kõige tähtsamad: sünd, puberteedi ehk täiskasvanuelu algus, abiellumine ja surm. Nendel neljal üleminekuajal korrastame oma käitumist materiaalses elus, oma keha, oma elu kohta käivaid mõtteid, soove ja mälestusi. Kogukondliku ja territoriaalse korra isiklik täitmine algab sünnitseremooniast, me nimetame seda gonatushi’ks. Üheksa päeva ja üheksa ööd esitlevad mamo’d last looduse elementidele, millega ta hakkab elus kokku puutuma: veele, tulele, toidule, loomadele, inimestele ja puudele. Ka emal ja isal tuleb kõik ära puhastada ja tasakaalustada, sellepärast kestab see üheksa ööd ja üheksa päeva. Me töötame paariga alunayiwasi kaudu, alates viljastamisest ja kõigest, mida nad mõtlevad, teevad, ja kõigest, mida nad unes näevad."

Räägib mama José Gabriel Alimako:

"Mõtted on vahel nagu hulkuvad koerad. Kui sa mõnda kohtad, hakkab ta sul järel jooksma ja sa ei saa temast enam lahti. Üks küsib: „Ma ei näe neid mõtteid, kuidas on võimalik, et nad siin on?“ Need mõtted tulevad öösiti hütti. Nad jäävad natukeseks uksele seisma ja ootavad, et keegi nende eest hoolitseks. Kui inimene siis magama jääb, lähevad need tema juurde. Sellepärast on mamo’d öösiti nii kaua ärkvel ja hoiavad enda mõtteid. Kui me hästi mõtleme ja hästi räägime, tulevad meie juurde head mõtted, aga kui me mõtleme halvasti ja räägime halvasti, siis tulevad meie juurde halvad mõtted. Inimese juurde tuleb alati see, mis end tema juures hästi tunneb."