Käsikiri on nüüdseks valmis ja ootab edasist toimetamist. Lõiguke ühest peatükist :-)

Pool tundi hiljem kõlas uksele koputus, ta kõhkles kas vastata või mitte, kuid ajas end siiski püsti ja avas ukse. Seal seisis kunstnahkses miniseelikus ja avara dekolteega punases  pluusis Zoja. Vastumeelselt kutsus poiss külalise sisse.

„ Kuidas sul on ? “  küsis Zoja ja libistas oma lakitud küüntega üle noormehe juuste. Hans tõmbas vaistlikult pea tagasi ja tõukas naise eemale.

„ Vabanda aga mul on tõesti halb olla “ ütles ta ja nihutas end naisest eemale.

„ Hans, Hans.. “ korrutas Zoja ja pani oma käe noormehe reiele.

„ Ma olen profesionaal ja teen seda ainult profesionaalsetel eesmärkidel, keegi ei saa sellest teada kui sa ei taha “ ning naeratas julgustavalt. Kummardus kergelt ettepoole ja hakkas poisi püksilukku lahti vedama. Tal oli nõiduslik mõju ja magus parfüüm uimastas meest sedavõrd, et  see ei suutnud vastu hakata. Rapsas paar korda käega ja üritas püsti tõusta. „ Ära ole selline “ ütles Zoja

„Ei, ma ei kavatse sinuga hoorata, kui sa raha tahad siis ütle aga jäta mind rahule “  lausus Hans vaikselt. Naine turtsatas „ Jumala eest mees, mis sul viga on? “ ja tõusis püsti. Kortsutas kulmu ja lahkus kupeest. Hans tahtis värsket õhku ja avas akna. Kust sellised küll tulevad ja talle ennast külge haagivad mõtles ta. Hansul oli alati olnud võimalusi naiste seas, kuid ta ei osanud või ei tahtnud neid kasutada. Ta polnud kunagi eriline naistemees olnud.