Meie oleme muinsuskaitsja ja konservaator Anu Soojärv ning kunstiteadlane Gregor Taul ning koostame sügisel toimuvate Muinsuskaitsepäevade jaoks ülevaatenäitust monumentaal-dekoratiivkunstist nõukogude Eestis - põnevast kunstiliigist avalikus ruumis, millest teame tegelikult väga vähe!
Näitusele tuleb ligi 60 teost üle terve Eesti, mille kõigi kohta oleme koostanud lühikese tutvustava teksti, otsinud fotosid arhiivist ning võimalusel teose ka uuesti üles pildistanud.
Näitus avaneb virtuaalseks külastamiseks muinsuskaitsepäevade kodulehel www.muinsuskaitsepaevad.ee, samuti füüsilise rändnäitusena. Juba praegu saab vaadata lühikesi tutvustusi objektide kohta Muinsuskaitsepäevade Facebooki lehelt.
Teie abi on meil vaja selleks, et näitus saaks veel parem - eelkõige teoste kvaliteetseks ülepildistamiseks, näituse tõlkimiseks vene ja inglise keelde ning Muinsuskaitsepäevade ajaks installatsiooni – Leonhard Lapini Pärnu Kuldse kodu terrasselamu arhitektooni replika – ehitamiseks Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu ette.
Mis on Muinsuskaitsepäevad?
Muinsuskaitsepäevad on 9.-12. Septembrini toimuv festival pärandi tutvustamiseks ning lisaks ülevaatenäitusele on selle nädalavahetuse raames külastajatele lahti kümned tavapäraselt suletud pärandipaigad üle Eesti.
Üritusi Muinsuskaitsepäevadel on oodatud korraldama kõik huvilised, sündmusi saab kavva esitada 9. augustini. Täpsema info kaasa löömise lehta leiab Muinsuskaitsepäevade kodulehelt muinsuskaitsepaevad.ee/loo-kaasa
Mis on monumentaal-dekoratiivkunst?
Sõjajärgsest modernistlikust arhitektuurist sai pea kõikjal omamoodi lõuend, seda ilmestama loodud kujutava kunsti teoste sõnum peegeldas suuresti tollaseid poliitilisi ja sotsiaalseid olusid. Eesti kunstnikele kujunes periood paljuski katsetuste ja eneseotsingute ajaks, mil eeskujuks võeti sageli pigem üleilmseid ajastule omaseid kaanoneid ning püüeldi abstraktse sisu poole. Asudes küll Nõukogude Liidu raudse eesriide taga, ei jõudnud rangeim ideoloogiline kontroll Eestisse, mis võimaldas Eesti kunstnikel enam tegeleda sisu- ja materjaliotsingutega.
Valmis palju eriilmelisi taieseid, nii kunstiliselt kõrgel tasemel, peamiselt dekoratiivset rolli täitvaidkui harrastajate käe all ühise avaliku ruumi elavdamiseks loodud töid. Näiteks Eeva-Aet Jänese võimast ruumikogemust pakkuv sgrafiito Põdrangu sovhoosi peahoones, Enn Põldroosi gobelään Linnahallis - need on vaid mõned näited perioodi suurepärasest monumentaalkunstist. Enamasti olid kõnealuste teoste taga juba tuntud Eesti kunstnikud, samuti küpsesid mitmed praegused kunstielu titaanid sotsialismiperioodi avaliku ruumi kunstiloome käigus tunnustatud monumentalistideks ja kõnealuse valdkonna mõtestajateks.
Kas me tõesti ei tea monumentaalkunstist midagi?
Pärast taasisesesvumist on nõukogude monumentaal-dekoratiivkunst jäänud vaeslapse rolli. Seda sageli lihtsalt ei panda tähele, sest hoonete fassaadidel ning interjöörides peituvad taiesed on justkui alati olemas olnud, sulandudes sel viisil meie igapäevaste radade ja argitoimetuste fooni.
Monumentaalkunstiteoseid ei tajuta kunstina, sest need ei asu väljapanekutel ja näitusesaalides sametköie taga. Need taiesed on meie igapäevaruumis, keegi ei keela neid puudutada või end vastugi toetada. Keegi ei ütle meile, et see on kunst. Kolmandaks seostatakse monumentaalkunstiteoseid endiselt okupatsiooniga, mis annab taiestele teenimatult halva maigu.
Ehkki Eesti nõukogude perioodi monumentaalkunsti teemal on tehtud üksikuid uurimistöid ja teoseid on osati dokumenteeritud, puudub laiem ülevaade ja kaardistus. Meie näituseprojekt soovibki panustada monumentaalteoste kaardistamisse ning tutvustamisse. Huvi nõukogude pärandi vastu on kahtlemata tõusuteel – objektide otsinguil oleme kogenud elavat huvi teema vastu. Ka teoste omanikelt on tulnud väga positiivset tagasisidet ja on tunda uhkust, et nende valduses oleva pärandi vastu huvi tuntakse. Väga ollakse huvitatud oma lugude jagamisest.
Miks me tahame teha näitust ja mis näitusele tuleb?
Käesoleva näitusega soovimegi Nõukogude Eesti monumentaalkunsti peidust välja tuua, juhtida tähelepanu Nõukogude Eesti monumentaalkunsti erapooletusele ja mitmekülgsusele ning tuua vaatajani taieste saamislood, mis on sageli ääretult põnevad ja kontekstiloovad, näidates Eesti kunstnike soovi luua sotsialistliku kaanoni varjus südamelähedast ja head kaasaegset kunsti.
Lähtuvalt eesmärgist anda valdkonnast ülevaade on näitusele valitud teosed jagatud tulenevalt enamkasutatud tehnikatest viide gruppi - monument, monumentaalmaal, keraamika, vitraaž ja metallkompositsioon. Igast maakonnast on näitusele valitud umbes neli teost, lisaks on esindatud eraldiseisvalt Tallinn ja Tartu. Kokku tuleb eksponeerimisele ligi 60 monumentaalkunstiteost üle Eesti, millest tasapisi anname juba ülevaate Muinsuskaitsepäevade FB kontol.
