;

Raamat Hortus Musicuse 50. juubeliksПользователь  Saale Fischer проект в категории Печать

Hea Hooandja

2022. aasta sügisel möödub 50 aastat ansambel Hortus Musicus loomisest. Juubeli väärika tähistamise ühe osana ilmub raamat, mis kajastab Hortuse ajalugu, inimesi, kostüüme, pille, tegevusi ja rolli Eesti kultuuriloos.

RAAMAT sisaldab peale tekstide, mälestuste, faktide ning asjaosaliste vahendatud emotsioonide rikkalikult visuaalset materjali: erakogudest pärit fotosid, haruldaste käsikirjade ja oluliste kontserdikavade, plakatite ning plaadiümbriste pilte.

Raamatu tarbeks valmis kaks eksklusiivset fotoseeriat: Krõõt Tarkmeele interjöörifotod Väravatornist, Hortuse kodust ning Toomas Volkmanni portreepildid endistest ja praegustest hortuslastest stilist Anu Lensmenti valitud kostüümides. Need fotod on praegu osaliselt eksponeeritud Hortuse juubelinäituse stendidel Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones.

Raamatu initsiaator ja autor on Saale Fischer (PhD), visuaalse kontseptsiooni autor Kaire van der Toorn-Guthan, toimetaja Tiina Mattisen. Raamat sünnib koostöös Teatri- ja Muusikamuuseumiga. Kõrgkvaliteedis kõvakaanelise raamatu trükib Hollandi trükikoda Booxs.

KINGITUSTEKS hooandjatele on raamatud, kutsed raamatu esitlusele ning kutsed Hortus Musicuse pidulikule juubelkontserdile 17. septembril Tallinnas (soovi korral võib Tallinna asemel kontserdile tulla Tartus, Pärnus või Jõhvis). Raamatud antakse Hooandjatele üle esitlusel, samas saab küsida nii autori kui hortuslaste autogramme. Hiljem saab raamatud kätte Teatri- ja Muusikamuuseumi kassast. Kõikide toetajate nimed saavad raamatusse kirja.

TOETUS katab raamatu foto- ja sisutoimetamise, kujundamise ja trükkimise kulud.

AUTOR Saale Fischer kaitses 2020. aastal doktorikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Ta on klavessiinimängija ja hinnatud muusikapublitsist, kes on avaldanud arvustusi ja artikleid kõigis Eesti kultuuriväljaanntes, mh intervjueerinud ka dame Emma Kirkby't ja vanamuusikakorüfeed Jordi Savalli ning avaldanud raamatu "Minu Kairo. Kakofoonia Niiluse kallastel".
 

"Teatavast eksperimenteerimislustist ja kõlajanust, mis varajase muusika poole kaldu, kõneleb ka klavessiin, mille Andres Mustonen kooliajal meisterdas. Selle valmistamisjuhend olgu siinkohal ka esitatud. Klavessiini tegemiseks kodusel meetodil läheb tarvis ühte pianiinot ja paari peotäit knopkasid. Knopkad tuleb suruda klaverikeeli puudutavatesse haamriviltidesse – et voilà! – ongi klavessiin valmis."
 

"Üliõpilaste Teadusliku Ühingu (ÜTÜ) egiidi all toimunud laagriliste kirju pere moodustasid ühelt poolt ÜTÜ kammerkoori lauljad, keda juhendas konservatooriumi tudeng Tõnu Kaljuste. Koorilauljate ridu Tsoorus täiendas seltskond noori vanamuusikahuvilisi orkestrante-instrumentaliste, kelle kutsujaks oli muusikakeskkooli värske vilistlane Andres Mustonen. Ühiselt harjutati selgeks kontserdikava, mis koosnes nii koori- kui instrumentaalnumbritest, aga ka soololauludest. Muu repertuaari kõrval sisaldas kava toona üliharuldast varakeskaegset muusikat."
 

"Kuidas sai riiklikus esindussaalis sügaval nõukaajal võimalikuks katoliikliku missamuusika esitamine, veelgi enam, sõna "missa" ning missaosade nimetuste trükkimine kavalehele, ajalugu vaikib. Tagantjärele tarkusena suudavad asjaosalised seda imet selgitada ainult kavalehte kontrollinud tsensori harimatusega – küllap kõlasid ladinakeelsed sõnad Kyrie, Gloria jne kui kenad minevikuhõngulised laulupealkirjad, millega Hortuse puhul oldi juba harjutud."
 

"Pärtide emigreerumise eelõhtul 1980. aasta jaanuaris istusid hortuslased nende Mustamäe korteris hiliste öötundideni. Andres Mustonen kirjeldab seda nutva ööna – kas ongi võimalik sõnadesse ümber panna ängi, mida tuntakse siis, kui lahkutakse kodumaalt, teadmata, kas ja millal on võimalik tagasi tulla."

  • 140 поддержавших
  • 11652€собрано от запланированных 10000€

Успешный проект

Проект был поддержан 30.Aug.2022