"Seitse lippu sünnimaa kohal" – aitame Antu Rohtla raamatu trükki
"Seitse lippu sünnimaa kohal" – aitame Antu Rohtla raamatu trükki
Antu Rohtla "Seitse lippu sünnimaa kohal" on ühe suguvõsa kaudu jutustatud Eesti lugu – inimestest, juurtest ja ajast, kuhu mahtusid sõda, okupatsioonid ja suured muutused. Aitame Antu käsikirja raamatuks vormida, trükkida ning viia ka raamatukogudesse. Raamatut soovime esitleda Antu 89. sünniaastapäeval 17.04.2027.
Anonüümne10 september 2026
Tõnu Mustjõgi10 september 2026
Karl Mustjõgi10 september 2026
Jan Mustjõgi10 september 2026
Mats Kaja 10 september 2026
Jaanika Kärner10 september 2026
Mari Nukki10 september 2026
Kampaania autor
Aila Rajasalu
Antu Rohtla oli minu ema Eha vend – minu onu. Seetõttu on „Seitse lippu sünnimaa kohal“ minu jaoks väga isiklik raamat: siin on meie pere juured, inimesed ja lood. Aga mida rohkem ma Antu mahukat käsikirja loen, seda enam saan aru, et see raamat on palju suurem kui ühe perekonna mälestus.
Antu jutustab ühe inimese elu kaudu peaaegu terve sajandi Eesti lugu. Tema mälestustes saavad kokku sõda ja okupatsioonid, maaelu ja haridus, teadus ja põllumajandus, mesindus, riigikordade muutumine, inimeste argipäev ning kõik need väikesed lood, mida ajalooõpikutesse enamasti ei kirjutata. Lisaks faktidele jääb alles midagi veel väärtuslikumat – see, kuidas inimene oma aega ise nägi, mida ta sellest arvas, mille üle pahandas ja mille üle naeris. Antu ei kirjuta distantsilt. Ta kirjutab otse, vahel teravalt ja väga sageli talle omase huumoriga. Just seepärast usun, et see raamat väärib palju laiemat lugejaskonda kui ainult tema pere, sõbrad või mesinikud. See on üks isiklik vaade meie ühisele ajaloole ja samal ajal võimalus mõelda ka tänase Eesti üle.
Raamatu valmimisega tegeleme perekonnana. Antu tütar Marika ja tütretütar Madli jõudsid käsikirjaga töötamist alustada juba koos Antuga ning on sellesse väga palju panustanud. Madli räägib meie loost ka Hooandja videos. Kaasa on haaratud ka Antu teise õe Aino lapsed ja lapselapsed. Nii on sellest saanud mitut põlvkonda ühendav perekondlik ettevõtmine, mille ühine soov on viia lõpuni see, mida Antu ise alustas.
Mina olen võtnud enda kanda Hooandja kampaania korraldamise. Olen ise mesinik, õpetaja ja koolitaja, tegelen aastaid sotsiaalvaldkonna, suhtlemise ja konfliktide teemadega ning olen kirjutanud raamatuid ja õppematerjale. Võib-olla just seetõttu puudutab mind eriti ka Antu soov teadmisi ja kogemusi mitte ainult endale hoida, vaid need kirja panna ja järgmistele edasi anda.
Ja muidugi on siin veel üks väga lihtne põhjus: ta oli minu onu Antu. Me tahame, et tema viimane käsikiri ei jääks failiks või perekonna riiulisse, vaid saaks päriselt raamatuks ning jõuaks inimesteni üle Eesti.
Sest ühe inimese mälestused võivad olla ühe perekonna pärand, aga samal ajal ka tükk meie kõigi ühist mälu.