Põhikiri

Kinnitatud üldkoosoleku otsusega 28.08.2020

1. ÜLDSÄTTED
   1. Mittetulundusühingu nimi on MTÜ Hooandja (edaspidi nimetatud Ühing).
   2. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses käesolevast põhikirjast ning kehtivatest õigusaktidest.
   3. Ühingu asukohaks on Tartu, Eesti.
2. EESMÄRGID
   1. Ühingu eesmärgiks on tegutseda heategevusliku organisatsioonina avalikes huvides, mille põhieesmärgiks on soodsate võimaluste loomine loominguga tegelevatele isikutele ning põhieesmärgi elluviimiseks Ühing muuhulgas:
      1. aitab loominguga tegelevatel isikutel ja rühmitustel leida rahastust, pakkudes platvormi ühisrahastuse leidmiseks;
      2. pakub loomingulistele inimestele ja rühmitustele platvormi oma tegevuse tutvustamiseks laiemale ringkonnale;
      3. lihtsustab rahastuse saamist ja rahastuse tegemist, pakkudes selleks ühte ülevaatlikku keskkonda, mis koondab kokku disaini, fotograafia, kirjanduse, kunsti, kino, muusika, teatri, tehnika ja teisi loomingulisi valdkondi;
      4. teeb koostööd samalaadsete asutustega kodu- ja välismaal.
   2. Ühing kasutab oma tegevusest saadavat tulu ja väliseid eraldisi vaid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning ei jaota kasumit oma liikmete vahel. Ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele, temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele Tulumaksuseaduse mõistes.
3. ÜHINGU LIIKMED
   1. Ühingu liikmeks võib olla iga isik:
      1. kes omab soovi kaasa aidata Ühingu eesmärkide täitmisele;
      2. vastab Ühingu põhikirjale, tunnustab ja täidab seda;
4. LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
   1. Ühingu liikmel on õigus:
      1. osaleda Ühingu üldkoosolekul;
      2. hääletada Ühingu üldkoosolekul;
      3. olla valitud Ühingu juhatusse;
      4. võtta osa Ühingu poolt korraldavatest üritustest;
      5. saada Ühingu juhatuselt teavet nende tegevuse kohta, esitada neile arupärimisi, ettepanekuid ja taotlusi.
   2. Ühingu liikmed kohustuvad:
      1. järgima käesolevat põhikirja ning täitma üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid;
      2. tasuma iga-aastast liikmemaksu üldkoosoleku poolt kehtestatud korras, ulatuses ja tähtaegadel;
      3. maksma liikmemaksu tähtajaks tasumata jätmise korral Ühingule viivist 0,1% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest;
      4. hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada Ühingu või selle liikmete mainet ja vara.
5. ÜHINGU LIIKMEKS VASTUVÕTMINE
   1. Ühingu liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus Ühingu juhatusele.
   2. Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab Ühingu juhatus lihthäälteenamusega oma järgmisel koosolekul alates liikmeks astumise kirjaliku avalduse esitamisest. Ühingu juhatus teatab taotlejale oma otsusest kirjalikult.
   3. Ühingu liikme õigused ja kohustused omandab isik pärast juhatuse poolt liikmeks vastuvõtmise otsuse tegemist.
   4. Liikmeks vastuvõtmisel on uus liige kohustatud tasuma jooksva aasta liikmemaksu. Iga-aastase liikmemaksu peab Ühingu liige tasuma üldkoosoleku poolt määratud tähtajaks.
   5. Juhatus võib vajadusel nõuda Ühingu liikmeks astuda soovivalt isikult täiendavaid andmeid ja dokumente, mis tõendavad tema vastavust põhikirjas liikme kohta kehtestatud nõuetele. Sellisel juhul otsustab juhatus avaldaja Ühingu liikmeks vastuvõtmise hiljemalt oma järgmisel korralisel koosolekul, arvates täiendavate andmete või dokumentide kättesaamisest.
   6. Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema vastuvõtmise otsustaks Ühingu liikmete üldkoosolek.
6. LIIKME ÜHINGUST VÄLJAASTUMINE JA VÄLJAARVAMINE
   1. Ühingu liikmel on õigus kirjaliku avalduse alusel ühingust välja astuda.
   2. Ühingust väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse. Enne avalduse esitamist peab liige täitma Ühingu ees oma liikmelisusest tulenevad kohustused (sh tasuma võlgnetavad liikmemaksud). Nimetatud kohustuste täitmisel loetakse liige Ühingust väljaastunuks väljaastumise avalduse esitamise jooksva majandusaasta viimasel päeval, kui juhatuse otsuses ei ole sätestatud teisiti.
   3. Liikme poolt tema kohustuse rikkumisel, millega tekitatakse Ühingule või selle liikmele oluline kahju, võib juhatus sellekohase otsusega liikme Ühingust välja arvata. Juhatuse põhjendatud otsusest väljaarvamise kohta teavitatakse liiget viivitamatult kirjalikult.
   4. Kui liige rikub Ühingu mainet või esinevad muud mõjuvad põhjused, võib juhatus isiku liikme staatusest oma otsusega välja arvata ja nõuda Ühingu maine kahjustamise kohest lõpetamist ning tekitatud kahju hüvitamist.
   5. Juhatus võib isiku liikme staatusest oma otsusega välja arvata juhul, kui liige ei vasta enam liikmele esitatavatele nõuetele, välja on kuulutatud liikme pankrot või algatatud likvideerimismenetlus või ei täida liikme kohustusi. Liikmemaksu mittetasumisel või selle tasumisega viivitamisel kauem kui 6 kuud on juhatusel õigus liige Ühingust välja arvata.
   6. Liige loetakse Ühingust väljaarvatuks Juhatuse poolt vastava otsuse tegemise päevast. Väljaarvamise otsuse võib liige vaidlustada üldkoosolekul, esitades selleks juhatusele kirjaliku argumenteeritud taotluse 2 nädala jooksul peale väljaarvamise otsuse kättesaamist. Sellisel juhul otsustab liikme väljaarvamise üldkoosolek ja kuni üldkoosoleku vastava otsuseni jäävad isiku õigused ja kohustused kehtima.
   7. Füüsilisest isikust liikme surma korral tema liikmelisus Ühingus lõpeb.
   8. Liikme väljaastumisel või väljaarvamisel on liige kohustatud tasuma jooksva majandusaasta liikmemaksu täies ulatuses ning juba tasutud liikmemaksu ei tagastata.
7. ÜLDKOOSOLEK
   1. Ühingu kõrgeimaks organiks on Ühingu liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekust võivad osa võtta kõik Ühingu liikmed.
   2. Üldkoosoleku kutsub kokku Ühingu juhatus.
   3. Ühingu liikmete üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.
   4. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas hiljemalt kuus kuud pärast majandusaasta lõppu.
   5. Juhul, kui see on Ühingu huvides vajalik, kutsutakse kokku Ühingu liikmete erakorraline üldkoosolek. Juhatus peab erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Ühingu liikmetest.
   6. Üldkoosoleku toimumisest tuleb kõigile Ühingu liikmetele kirjalikult ette teatada. Korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade tuleb edastada vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist, erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade aga vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates näidatakse ära üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord.
   7. Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:
      1. põhikirja muutmine;
      2. eesmärgi muutmine;
      3. juhatuse liikmete määramine;
      4. juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Ühingu esindaja määramine;
      5. liikmemaksu suuruse ja tasumise korra määramine;
      6. majandusaasta aruande kinnitamine;
      7. tegevuskava ja eelarve kinnitamine;
      8. vajadusel revisjonikomisjoni moodustamine ja selle liikmete valimine;
      9. vajadusel audiitorkontrolli määramine;
      10. liikme väljaarvamisega ja vastuvõtmisega seonduvate vaidluste lahendamine;
      11. ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine.
   8. Üldkoosolekul on igal Ühingu liikmel üks hääl. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole Ühingu liikmetest. Kui käesolevas põhikirjas või seaduses pole ettenähtud suurema häälteenamuse nõuet, loetakse üldkoosoleku otsus vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul esindatud Ühingu liikmetest.
   9. Enda liikmelisust puudutavates küsimustes ja huvide konflikti ilmnemisel või sellekohase põhjendatud kahtluse korral antud küsimuses hääletamisel selle liikme häält ei arvestata.
   10. Juhul, kui üldkoosolekul esindatud liikmed kokku moodustavad alla poole kõigist Ühingu liikmetest, loetakse üldkoosolek otsustusvõimetuks ning juhatus peab kokku kutsuma uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek toimub varasemalt kaheksandal päeval peale otsustusvõimetut üldkoosolekut ning on pädev vastu võtma otsuseid, kui üldkoosolekul on esindatud vähemalt kaks liiget.
   11. Üldkoosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollile lisatakse üldkoosolekul osalenud liikmete nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused.
8. JUHATUS
   1. Juhatus on Ühingu juhtimisorgan, mis juhib ja esindab Ühingut.
   2. Juhatusse kuulub 1 kuni 3 liiget, kes valitakse üldkoosoleku otsusega kolmeks aastaks.
   3. Ühingut on õigustatud esindama iga juhatuse liige.
   4. Juhul kui juhatuses on rohkem kui üks liige, valivad nad endi hulgast juhatuse esimehe.
   5. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poolte juhatuse liikmetest, kusjuures igal liikmel on üks hääl. Kui hääled jagunevad pooleks, on otsustav hääl juhatuse esimehel.
   6. Enda liikmelisust puudutavates küsimustes ja huvide konflikti ilmnemisel või sellekohase põhjendatud kahtluse korral antud küsimuses hääletamisel juhatuse liikme häält ei arvestata.
   7. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt neli korda aastas, vähemalt üks kord kolme kuu kohta. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees. Kui juhatuse esimees ei ole juhatuse koosolekut kokku kutsunud 3 kuu jooksul, on igal juhatuse liikmel õigus juhatuse koosolek ise kokku kutsuda. Juhatuse koosoleku kokkukutsumise teade saadetakse kõigile juhatuse liikmetele vähemalt 1 nädal enne juhatuse koosolekut.
   8. Juhatuse liikmed ei saa tasu töö eest juhatuse liikmetena, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.
9. REVISJON JA ÜHINGU TEGEVUSE KONTROLL
   1. Ühing korraldab oma raamatupidamist vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Ühingu majandusaastaks on kalendriaasta.
   2. Ühingul on õigus kutsuda vandeaudiitoreid ja muid isikuid Ühingu tegevust kontrollima.
10. ÜHINGU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 1. Ühingu ühinemine, jagunemine ja lõpetamine toimub seaduses sätestatud korras. 2. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja nõuet mitteesitanud teadaolevate võlausaldajate raha hoiustamist kuulub allesjäänud vara üleandmisele tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule, muus lepinguriigis asutatud tulumaksusoodustusega ühingule Tulumaksuseaduse mõttes või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.