Lehtse Kammerkooril algab sügisel juba 45. tegevusaasta!
Juubeliaasta alguses, 24.- 28.septembrini, on meie kooril ainulaadne võimalus koos kogukonnakeskus Raeküla Vanakool meeskonnaga osa võtta kultuuripäevadest Põhja Walesis.
Mis seob Lehtse kammerkoori ja kogukonnakeskust Raeküla Vanakool? Just sellise küsimuse võib esitada hetkel iga lugeja! Asub ju Lehtse Pärnu Raeküla linnaosast täpselt 140 km kaugusel! Ühenduslüliks on aga Lehtse juurtega kogukonnakeskuse eestvedaja Piia Karro-Selg, kes on juba varasemaltki pakkunud rahvusvahelisi koostöövõimalusi nii Lehtse noortele kui ka kultuuriinimestele. Lehtse kammerkooril on olnud aastate eest võimalus ka kogukonnakeskuse Raeküla Vanakool aulas jõuluprogrammiga lavale astuda. Piia kontaktid Walesist pärinevad 2002. aastast, mil rahvusvahelise haridustöötajate võrgustiku Interskola konverents tõi toonased konverentsikülalised Lehtse kooli, mis tol ajal tegutses veel Pruuna mõisas! Nii on ka Walesi poolt kontsertreisi korraldav Gerallt Rhun saatuse tahtel Lehtset külastanud juba 2002. aastal! Maailm on ikka väga väike!
Neil kultuuripäevadel kohtume sealsete kogukondadega, anname koos kohalike kooridega kontserte ja sõlmime sõprussidemeid, kohtume koolide õpilaste ja õpetajatega ning osaleme erinevates töötubades. Kontserdid on meil Tremadogis, Chwilogis ja Balas. Et koos sealsete kooridega üheskoos laulda, siis õpime ära ka ühe kõmrikeelse laulu "O Gymru" ning sealsed koorid õpivad ära Ülo Vinteri "Laul Põhjamaast" eesti keeles. Järgmisel kevadel saame kuulda Eifionydd segakoori Eestis.
Wales on riik, mis on osa Ühendkuningriigist. Seal elab umbes 3 miljonit elanikku. Pealinn on Cardiff. Kauni loodusega Põhja Walesis elab umbes kuuendik elanikkonnast. Ametlikud keeled on kõmri ja inglise keel, kuid valdavaks on kõmri keel.
Walesil on omapärane kultuur, sealhulgas oma keel, kombed, pühad ja muusika. Punane draakon on rahvusliku identiteedi ja uhkuse peamine sümbol, mis kehastab Walesi rahva kartmatust, rahvuslilleks on kollane nartsiss.
Laulmine on Walesi rahvusliku identiteedi oluline osa ja riiki nimetatakse traditsiooniliselt laulumaaks. Koorilaulutraditsioon on väga vana ja ka praegu au sees.
Lehtse on väike alevik Lääne-Virumaal Tapa vallas, kus elab 400 inimest. Selle väikese aleviku kultuurimajas käib juba 44 aastat koos üks vahva seltskond – Lehtse Kammerkoor.
Igal kolmapäeval tulevad koori laulma inimesed Lehtsest, Tapalt, Jänedalt, Aegviidust, Aravetelt, Käravetelt, Tallinnast. See on vahva seltskond, kes on alati valmis kõige erinevamateks väljakutseteks. Meie repertuaaris on klassikalist koorimuusikat, suurvorme, jazzmuusikat, popmuusikat. Kooril on ka oma kapell "Veereke" ja käsikellade ansambel "Kill-kõlladi".
Lehtse Kammerkoor ei rahuldu traditsioonilise koorimuusika laulmisega, vaid teostab aeg-ajalt huvitavaid projekte. Palju oleme laulnud suurvorme ning teinud koostööd teiste kooridega: 2020 koos kammerkooriga Solare G. Puccini Messa di Gloria; 2024 koos Türnpu meeskoori ja naiskoor Nelliga W. A. Mozart Missa Brevis D duur; ja koos segakooriga K.O.O.R Urmas Sisask Eesti missa.
Tavaks on saanud igal koori ümmargusemal tähtpäeval lavastada mõni etendus. Nii on aastate jooksul lavale on toodud K. A. Hermanni lauleldus "Uku ja Vanemuine", U. Sisaski lasteooper "Kuri kuningatütar", Rodgers-Hammersteini muusikal "Oklahoma", P. Ripsi jõulumuusikal "Esimesed Jõulud", Jara Beneši revüü-operett "Haljal aasal", Stephen Schwartzi muusikal "Pagariproua" ja Boris Kõrveri operett "Ainult unistus".
Panuse eest kultuuriruumi andis Eesti Kooriühing 2021. a Lehtse kammerkoorile aasta koori tiitli.
Koori tegemisi saab jälgida koori facebooki lehel.
Meie koori dirigendid on Tiiu Tikkerber ja Jaanus Väljaots.
Oleme väga tänulikud kõigile, kes meid toetavad!
