Tere! Saagem tuttavaks – mina olen Karl Koppelmaa, üks neist õnnelikest, kes sel aastal EMTA Lavakunstikooli 27. lennu dramaturgi õppesuunal lõpetab. Koos sellele eelnenud õpingutega Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassis olen oma 23 eluaastast 7 pühendanud just teatrile. Umbes sama kaua on minu peas olnud mõte, et tahaks teha oma asja, vähemalt oma teatritruppigi, sest alaliseks loovpesitsemiseks ruumide leidmine ei ole just lihtne.
Õnnekombel aga avas kaks aastat tagasi uksed Kultuuriklubi Kelm, kus olemas olev saal on küll pisike, ent mulle meeldibki, kui teater on intiimse ja vahetu õhkkonnaga ning vaataja on esinejale lähedal. Oleme Lavakoolist laenatud varustusega selles saalis katsetanud kolme lühilavastusega – 27. lennu koostöös valminud “Kassett”, mis osales ka Tartu Draamafestivalil. Minu panusest “Kassetti” kirjutas üks noor kriitik nii:
“Selle lavastuse puhul oli lisaks absurdsele sisule ka vorm absurdne. /---/ stseenide jada, mis olid kokku seotud ühe mõttega: “Bonobodel on pohhui”. Terve lavastus võluski mind n-ö eriliste geniaalsete sähvatustega, mis koos ootamatute pöörete ning teemavahetustega moodustasid midagi, mida ei saa kirjeldada. Seda saab vaid tunda."
Järelikult saab teha küll. Ja saab hästi teha, kuid täielikus pimeduses ei saa teha ei lavastust ega proovigi. Kurb, kui head mõtted jäävad realiseerimata vaid seetõttu, et puudub valgus – kui ilus pilt on valmis joonistatud, on vaja seda ka valgustada, sest pimeduses mitte nähtav kunst ei paku naudingut kellelegi. Pildile on vaja lisada ka heli, et luua täielik atmosfäär, kuid ka see ei tule tühja koha pealt.
Muidugi on võimalik tehnikat rentida, kuid see ei ole piisavalt jätkusuutlik. Me ei taha kulutada etendustest tulevaid pisisummasid masinate peale, vaid soovime panustada inimestesse, et iga esineja saaks oma töö eest ka tasu. Kuna loodame, et meie tegevuse tulemuseks on omapärane noortekultuuri renessanss ja värske kevadine vohamine, siis eestvedavaks jõuks on peamiselt esinemiskunstidega tegelevad heal tasemel noored, kuid tegelikult piiranguid ei ole – head ideed kuulan alati huviga ära.
Teie toetusi kasutame selleks, et soetada vajalik heli-, valgus- ja lavatehnika. Suurim osa läheb valguspargi rajamiseks – vajame valguspulti ning regulaatoreid, hulka prožektoreid, kaableid, raame ja laekinnitusi. Lisaks sellele muidugi helipult, mikrofonid ja kõik muu vajalik helitehnika. Et teatrit teha, vajame lavale ka kardinaid ning pikenduseks poodiume.
Plaanime kõik valmis saada projekti lõppkuupäevast kahe kuu jooksul, et hakata tegema esimesi proove ning Teile juba mõne aja pärast näidata, mida huvitavat prožektrorid Kultuuriklubi lavalaudadel valgustama hakkavad.
