Omadele võõras, võõrastele omaUser's  Gunta Randla project in the category Print

Esimene saade, mille Gunta Randla 1968. aastal televisiooni tööle asudes kujundas, rääkis ajast ja kelladest. "Andsin mingi pildi aja kulgemisest," meenutab Randla. Ja see aeg on kulgenud tal endal tormiliselt ja märgiliselt.

Esimene lastelavastus, mille Randla kujundas, oli "Õnnelik lõpp" (1972). Sellest sai alguse aastakümnete pikkune töö lastesaadete ja -lavastuste kujundajana. Eesti Televisiooni ekraanilt tuttavate ja mitut põlvkonda kasvatanud nukkstaaride sünnilood ja tele-elu on Gunta jaoks tähtsal kohal. Samuti on olnud meeldiv televaatajate tagasiside nii lastelavastuste esmaesituste aegu kui ka nüüd, mil tollased lapsed on juba ise suured ja vahendavad oma isiklikke emotsioone oma lastele.
 


 

9. juunil saab staažikas tele- ja teatrikunstnik Gunta Randla 80 aastaseks. Heatujuline, igale probleemile lahendust otsiv ja järjekindel. Vürtsikas lätlanna - nõnda on teda ka kutsutud, kel on alati oma arvamus. Enne kui Randlast sai lastelavastuste kunstnik, pidi ta tegelema igasuguste stuudiosaadetega, joonistas isegi "Aktuaalse kaamera"  ilmakaarte.

Tuntumad lastesaated, mille kujundamisel ja loomisel on Randla kaasa aidanud:

  • "Mõmmi ja aabits" (1973-1976 ja 1998)
  • "Väike nõid" (1975)
  • "Meie maja tsirkus" (1977)
  • "Onu Tik-Taki seiklused" (1981)
  • "Kõige suurem sõber" (1988)
  • "Hei, pöialpoisid" (1988)
  • "Kadekops" (1990)

ja veel paljud, paljud lastesaated ning nukulavastused.
 


 

"Kõige suurem sõber" – see oli kogu pere saade. Lapsed vaatasid seda koos vanematega. Kana postkontor oli hiilgav mõte laste tagasiside saamiseks. Saate meeskond otsis vastuseid igapäevaprobleemidele, ühiskonnanähtustele ja inimsuhetele. Saatesarja tegelastel oli erinev iseloom, erinev vaatenurk tõstatatud teemadele – ühisele arvamusele jõuti läbi sõbralike vaidluste ja huumori. See arendas laste tundekasvatust, suhtumist sõpradesse, loodusesse, vanematesse inimestesse jne. Need teemad on ka täna Gunta jaoks olulised.

Oma lemmikuteks peab Randla naiivsevõitu, kuid südamlikke nukke, kes armsa oleku ja sooja hingega suudavad pugeda laste südameisse.
 


 

Aeg on Gunta loodud tegelaskujud talle südamelähedaseks muutnud, sest ka nüüd, kui igapäevatöö ei ole tal enam telemajas, hoolib ja aitab ta muuseumis toimetada, nukkude-kostüümide eksponeerimiskõlblikkust taastada, sest nõnda saab need ka tänastele noortele nähtavaks teha. Hoole ja armastusega loodud lastesaadete tegelastega on kasvanud mitmeid põlvkondi, kes on rõõmsad, ka tänasel nutiajastul, vana aja maiguga telepildis, tuttavaid tegelasi vaadates.

Gunta Randla loodu on ERR muuseumi pedagoogilise tegevuse üks kolmest suurest vaalast õpilasekskursioonide läbiviimisel. Ka on korraldanud autor töötubasid, sest nukkude väljamõtlemine on ka täna imeliselt vahva tegevus.

Gunta Randla on jõudnud lisaks teles töötamisele kujundusi luua enamuses meie teatrites, panustanud kostüümikunstnikuna mängufilmi "Arabella, mereröövli tütar" loomisse.
 


 

Nüüd, oma juubelisünnipäeva lävel, on ka planeeritav raamat "Omadele võõras, võõrastele oma" justkui raam aja teemale, millega töö televisioonis algas.  Näidaku seda siis kellad stuudios või elutöö paljude põlvkondade äratundmisrõõmus ja mälestustes.

Raamat on meenutus kunstniku tööst ETV kõrgaegadel ("Mõmmi ja aabits", "Kõige suurem sõber – Leopold", "Kadekops" jne.) See peaks puudutama inimesi, kes on üles kasvanud nende telesaadetetega. Raamatus on kajastatud ka autori teistsugune looming.
 

Kui koguneb 1000 eurot, siis saab trükkida 50 raamatut ja trükikoda saab oma tasu.

Kui koguneb 2000 eurot, siis saab trükkida kavandatud hulga - 100 raamatut - ja trükikoda saab oma tasu.
 

Tekst: Tiit Kimmel