"Hooandja" blog

Hooandja on Eesti esimene ühisrahastusplatvorm, mis sündis 2012. aasta kevadel. 30. mail tähistas Hooandja oma 9. sünnipäeva.

Kuigi aastatega on tulnud juurde ka teisi platvorme, mis võimaldavad koguda raha erinevate projektide ja tegevuste jaoks, on need pigem suunatud investoritele. Hooandja on jäänud ainukeseks kohalikuks keskkonnaks, kus isegi eraisik saab koguda raha katmaks oma projekti kulusid.

Mida siis üheksa aastaga on saavutatud? Siin vaid mõned jahmatavad numbrid:

• Kogutud on peaaegu viis miljonit eurot
• Rahastuse on saanud 1392 projekti
• Projekte on toetatud enam kui 145 000 korda

9. sünnipäevaks sai Hooandja ka kingituse – uue visuaalse identiteedi, millele minnakse järk-järgult üle. Hooandja meeskond on uue logo, värvid ja kirjatüübid juba heaks kiitnud, nüüd tutvustame neid ka laiemale publikule.

Koroona on mõjutanud ka ühisrahastust ja pandeemia alguses tekitas see palju hirme ja segadust. Ära jäid välismaal toimuvad kultuuri- ja spordisündmused, tühistati ka Eestis planeeritud üritusi. Kuid inimesed on leidlikud ning peagi hakati Hooandja abil otsima tuge teistsugustele projektidele, millest väga paljud said ka vajaliku toetussumma täis.

Projekte, mis on suutnud koguda üle 10 000 euro, oli sellel perioodil lausa 17: 

• Eesti naiste jäähokikoondise taasloomise lugu
• Ööülikooli Raamatukogu sarja loomine
• Solaride - Eesti esimene päikeseauto
• Veljo Tormise Virtuaalkeskus
• Innovaatiline õpe Eesti lastele: Maailma avamine lugude kaudu
• Curly Strings ja sõbrad – heategevuslik album "Lastele"
• Jazzmuusika telekanal phillyjoes.tv
• "Jess, lapsed!" raamatu väljaandmine
• Naised Köögis laulik
• Rahva Observatoorium
• Treski Küüni välilava
• RoheValik: Eesti esimene vegan supermarket
• Laulupesa lastelauluplaat ja laulik "Iseenda moodi laps"
• Niilusoo raba elurikkuse kaitseks
• Keity Meieri 2021 mototriali hooaeg
• SA Kolga Mõis
• Fotomuuseumi "Isolatsioonidialoogid" raamatuks ja näituseks

Hooandjas on palju projekte, mis on seotud muusika, kirjanduse või haridusega. Kuid toetusi otsivad ka teiste valdkondade projektid. Näiteks tehnika valdkonnast olid viimase aasta jooksul väga edukad Eesti esimese päikeseauto projekt (kogus peaaegu 22 000 eurot) ning Rahva Observatooriumi projekt, mis kogus üle 16 000 euro. Viimane kogus toetusi küll hariduse kategoorias, kuid rahastust vajas vägagi tehniline lahendus – observatooriumi monteering, millele saab kinnitada erinevaid teleskoope.

Hooandja uuris Rahva Observatooriumi eestvedaja Vladimir Gomani käest rahastuskampaania tagamaid.

Vladimir, kogusid Hooandjas muljetavaldava summa, üle 16 000 euro. Kas sellise summa kogumine tuli lihtsalt või nõudis sinult suuri pingutusi?

See oli minu teine projekt Hooandjas ja mõlemad olid edukad. Kuid ma ei saa öelda, et see oli kerge. Pidi pidevalt postitama kampaania seisu kohta, kui palju raha juba kogutud, kui palju veel vaja koguda. Lisaks oli vaja korduvalt suhelda kohaliku meediaga. Õnneks olid mul abilised, kes kõvasti panustasid sellesse, et mõlemad projektid saaksid edukalt rahastuse. Olen nendele väga tänulik.

Kaks nädalat tagasi saite paigaldatud monteeringu, milleks Hooandjas raha kogusite. Mis võimalusi uus monteering annab kosmose vaatlemisel?

Uus monteering võimaldab paigaldada neli teleskoopi. Kaks nendest on astrograafid (teleskoop, millel on spetsiaalne astrokaamera), suurim seade on visuaalse jälgmise jaoks ning üks on päikeseteleskoop. Tänu nendele seadmetele saame näidata observatooriumi külastajatele nii päevast kui ka öist taevast ning saame harrastada astrofotomeetriat ja kunstilist astrofotograafiat.

Millised on tulevikuplaanid observatooriumiga? Kas kaalud ka tulevikus Hooandja kasutamist projektide rahastamisel?

Hetkel paigaldame ja seadistame uut tehnikat. Sellele kulub paar kuud. Seejärel, peale pikka pausi, me saame uuesti võtta vastu külalisi ekskursioonidele ja vaatlemistele. Väga tahaks suvel teha korda ka aia observatooriumi ümber, kus saaks korraldada kohtumisi ja loenguid. Tulevikus kindlasti soovin kasutada Hooandjat uute loominguliste ja teaduslike ideede realiseerimisel. Kuid oluline on ka tasakaal. Et inimeste usaldus meie suhtes säiliks, ei tee me projekte liiga tihti. Tegutseme põhimõttel, et peale edukat projekti tahame täita kõik antud lubadused ning näidata, et inimeste raha on ilusasti kulutatud teaduse populariseerimiseks.

Selle aasta jooksul oli Hooandjas ka palju projekte, mis ületasid oma rahastamiseesmärke, mõned lausa mitmekordselt.

Siin mõned projektid, kes hüppasid kõvasti üle algselt seatud latist:

• Lauamäng "Viikingite idatee" 313% eesmärgist
• Naised Köögis laulik 250% eesmärgist
• "Jess, lapsed!" raamatu väljaandmine 247% eesmärgist
• Mari Kalkuni plaat "Õunaaia album" ja video 245% eesmärgist
• Mari Pokinen "22" juubelivinüül 233% eesmärgist
• Film „Hüvastijätt“ 228% eesmärgist

Lauamängu „Viikingite idatee“ looja Tiit Kobrusepp seadis eesmärgiks koguda 1000 eurot uue mängu loomiseks. Summa sai kokku enam kui kolmekordselt. Hooandja küsis Tiidult, kuidas nii läks ja millised on plaanid tulevikuks.

Tiit, sinu lauamängu projekt saavutas 313% eesmärgist ja see oli suurim taoline näitaja viimase 12 kuu jooksul. Mis sinu meelest tingis sellise fantastilise tulemuse?

Nii hea tulemuse saavutasin selle tõttu, et olin osa kulutusi juba enne Hooanja poole pöördumist teinud. Minu soov oli minna kindla peale välja ning seadsin reaalselt saavutatava eesmärgi. 

Kas mäng on praeguseks valminud ja kui jah, kuidas seda on vastu võetud?

Esimesed 100 mängu on valmis. 20 mängu on veel alles. Mäng võeti hästi vastu. Kuna proovipartii oli väike, siis omahind on sellel mängul kõrge. Sügisel on plaan valmistada suurem partii lauamänge. Teiste tootjatega konsulteerides tekkis visioon, et oleks otstarbekas valmistada 1500 tk. Sellise koguse juures langeks omahind rohkem kui kaks korda ning on lootust seda ka poodidesse pakkuda.

Kas suurema tiraažiga mängu rahastamist soovid samuti Hooandja abil saada?

Tõepoolest, sellised plaanid on olemas. Ainult eestikeelsena nii suurt partiid ei riski välja lasta, seetõttu otsustasin riskide maandamiseks koos eestikeelsete mängudega välja lasta ka partii inglisekeelseid mänge. Selleks on plaan pöörduda läbi Hooandja ingliskeelse portaali rahvusvahelise kogukonna poole. 

Hooandjat on viimased kuus aastat juhtinud Tuulike Mänd. Küsisime temalt, kuidas on koroona-aasta mõjunud Hooandjale ja mis plaanid on järgmiseks aastaks.

Tuulike, kuna ja mis asjaoludel ise liitusid Hooandjaga?

Liitusin Hooandjaga kuus aastat tagasi. Juba siis oli Hooandja hästi tuntud, aga peamiselt loovate projektide toetamise platvormina. Täna leiavad meie juurde tee järjest enam ka vabaühenduste, kogukondade, ettevõtete ja sportlaste ideed ja kampaaniad. Võime julgelt öelda, et Hooandja on Eesti kõige mitmekülgsem ühisrahastusplatvorm.

Kuidas nn koroona-aasta on mõjunud Hooandjale?

Möödunud koroona-aastat iseloomustab see, et pärast  esimest ehmatust tuli kõigil oma tegevuses muudatusi ette võtta. Mõistagi vähenes sündmuste korraldamine ja tuli ära jätta välismaistel festivalidel esinemised või võistlustel osalemised, senisest rohkem anti aga välja raamatuid ja muid trükiseid. Õnneks julgesid paljud autorid teha suuri plaane ja kogusid algsest eesmärgist koguni rohkem rahastust. Kuna inimesed püsivad Eestis, siis panustatakse heal meelel kohalikku kultuuri ja kodumaal saadavatesse elamustesse. Hästi mõistetakse ka loomevaldkonna keerulist olukorda ja toetatakse näiteks teatreid või muuseume, et piirangute leevenedes oleks jälle võimalik neid külastada ja vahepeal suletud uste taga sündinud loomingust osa saada. Meie omalt poolt püüdsime olla hästi paindlikud ja tulime autoritele võimalusel igakülgselt vastu. Lõppkokkuvõttes püsisid nii projektide kui ka panustatud toetuste hulk koroonaeelsel tasemel.

Järgmine aasta on Hooandjal juubel, ühisrahastusplatvorm saab kümneaastaseks. Kas on mingeid suuri plaane või eesmärke, mis peaksid täituma selle aastaga?

Praegu on meie eesmärgiks jõuda võimalikult paljude tegijateni, kellel võiks meie platvormist kasu olla. Tulevikus võiks kõik loovad ja ettevõtlikud inimesed Eestis teada, et kui nad vajavad uudsetele ja ägedatele ideedele toetust, siis kindlasti tasub oma projekti tutvustus saata ka Hooandjale.

Tanel Kärp on Hooandja asutajaliige. Uurisime Tanelilt, kuidas Hooandja sündis ning millisena ta näeb seda kaugemas tulevikus.

Oled üks Hooandja asutajatest. Mis asjaoludel Hooandja sündis?

Juhtus nii, et üks suurepärane Eesti arhitekt soovis USAs korraldada üritust ning selleks raha koguda, aga siis just popiks saanud Kickstarter selleks ei sobinud. Nii kirjutas ta küsimusega, kas ei võiks ka Eestis oma raha kogumise platvorm olla, oma sõbrale ja mu kunagisele EKA õppejõule Kristjan Mändmaale, kes omakoda saatis idee edasi mulle ning juhendajale Henri Laupmaale. Võtsime Henriga ideest tuld, hakkasime plaanima ning varsti sündisidki Von Krahli baari teise korruse hämara laua taga esimesed kritseldused Eesti oma ühisrahastusplatvormist. Loomulikult kohvirandiga salvrätikule. Esialgu pidi nimi tulema sõnakombinatsioonist “hoog” + “anne”, ehk siis näiteks “Hooanded”, aga suupärasemaks kujunes siiski õnneks see teine variant. Uus väljamõeldud sõna oli ka “ühisrahastus”, mis aga õige pea juba oma tee sõnastikku leidis.

Kas Hooandja on 9 aasta hiljem selline, nagu selle loomisel sai planeeritud?

Ei ole! Sest me ei osanud loomisel üldse arvata, kas Eestis ühisrahastus lendab. Pigem saime ideele vastupidist tagasisidet, et eestlased ju kinnised ja teiste asjad ei huvita. Tuleb välja, et huvitavad küll ning juba esimestest nädalatest ületas platvorm kõik ootused. Seejärel oleme vaikselt aga järjekindlalt kasvanud ning nüüdseks jõudnud omal jõul ilma investoreid ja projektirahasid kaasamata punkti, kus võime julgelt tulevikku vaadata.

Mis suunas Hooandja võiks veel areneda? Milline on ühisrahastusplatvorm 5 või 10 aasta pärast?

Mulle tundub, et meil on nüüd küpsus ette võtta eksponentsiaalne kasvamine. Võib-olla tähendab see suuremat meeskonda, kajastust, kampaaniate arvu. Oleme end kultuurivallas väga tugevalt sisse seadnud,  loodan näha rohkem disaini- ja tootekampaaniaid, kodanikualgatusi—need on kõik loogilised ja ilmselged suunad. Aga miks ei võiks Hooandjast saada ühisrahastuse kui sellise eestkõneleja Eestis? Ja ehk on paari aasta pärast turul hoopis Hooandja Mini vestlusrobot, kes aitab inimestel sõpruskonnalt mingil eesmärgil väikest raha koguda? Või oleme laienenud üle Baltikumi? Avatud uksi on väga palju, peame osavalt valima, millisest sisse astuda.